Pakkumine kehtib ühele ja sisaldab piletit Sinu poolt valitud Rahvusooper Estonia etendusele
Chillin asiakkaiden palaute tästä palveluntarjoajasta
Piletid võiks saada internetist kätte.
Õnnestus saada head kohad. Hea pakkumine ja soovitan.
Mulle väga meeldib, et istekohad alata väga head ja tihti on pakkumised külalisesinejatega etendustele. Tänu Chilli pakkumistele saan endale lubada rohkemate etenduste külastamist.
Väga tore pakkumine ja lihtne kasutada. Aitäh!
Kasutan ka edaspidi seda teenust. Olen Estonia teatri austaja.
suurepärane! alati ootan Estonia pakkumisi:)
Väärt etendused superhinnaga! Istekohad väga head!
Fantastiline
Väga mõnus ja kiire toiming Chilli kaudu ning mõnus teatrielamus halli argiellu... ;) :D Võiks olla ka teiste teatrite pakkumisi... :) kindlasti ostaks!
kõik oli väga lihtne, Estonia kassas oli voucheri ostnutele broneeritud kohe teatud read, mida internetis müügil ei olnud
Super hind ja saan rohkem etendusi nautida.
Estonia on alati kindla peale minek :)
Väga super pakkumine!
Väga rahul!!!!
Olen väga rahul. selliseid pakkumisi võiks sagedamini olla ja pakutav repertuaar laialdasem. Aga tänu sellegi eest.
Lähen alles.Tõin piletid välja.kuid meeldib alati
Väga hea elamus
Suurepärane võimalus hea hinnaga Estonia etendusi nautima minna! Aitäh!
Väga tore elamus. Kõik sujus. Teenindus, sh piletikontroll ja kohvikuteenus.
Väga meeldis. Soodne pilet ja head kohad.
Kiire ja väga meeldiv teenindus.
väga meeldis
Väga meeldis meile Buratino etendus!
väga mugav ja kiire , ülirahul :)
Olen väga tänulik selliste pakkumiste peale. Lähen kahe lapselapsega etendust vaatama ja selle hinna eest võin seda endale ja lastelastele lubada.
Kogemus Chilliga on küll esmakordne Rahvusooper Estoniaga.
Tere! See oli esmakordne pimesi piletite ostmine. Alles teatri kassas selgus, milliseid kohti võib saada. Üllatuseks saime valida head kohad parteri 10-ndasse ritta. Parimate soovidega Ahti
Rahvusooper Estonia tegevus ulatub tagasi 1865. aastasse, mil Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts "Estonia". Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis on tänaseks juba üle 100 aasta teatrihuvilisi maailmatasemel meelelahutuse ja unustamatute elamustega rikastanud. Publiku ees avaneb värvikas mängukava, kust leiab nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi.

2014. aasta märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid. Õnneliku juhusena sattus osapoolte valdusesse Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning tundmatus noodikirjas partituur. Teose on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.

Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta.

„Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu rahaahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja rahaanhnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise.

Ettekandele tulevad Tiit Helimetsa, Eve Mutso ja Jevgeni Gribi lühiballetid.

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil „Pilvede värvid“ (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale siirdutakse massiliselt ka nüüd, vabaduse päevil. Ühe pere lugu peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1987–1993. Ooper püstitab küsimusi, kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui kõik ka nüüd välismaale ihkavad? Miks kaob hoolivus ja ühtehoidmine nii ruttu ja algab igaüks-enda-eest tegutsemine?

Kas on kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav! Lavastaja Andres Dvinjaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos võib leida mitte ainult Spungi, vaid midagi palju enamat… ehk Pipi meis enestes?

Louis Hector Berlioz (1803–1869) oli prantsuse romantiline helilooja, kelle sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia „Fantastiline sümfoonia“ (1830), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Erilisel kohal tema loomingus on aga Reekviem (Grande messe des morts) op. 5, mis valmis 1837. aastal Prantsuse siseministeeriumi tellimusena 1830. aasta juulirevolutsioonis hukkunud sõdurite mälestuseks.

Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika, Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Charles Perrault on paljude tuntud muinaslugude autor nagu näiteks "Tuhkatriinu", "Punamütsike" ja "Saabastega kass". Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased just nendest muinasjuttudest. "Uinuv kaunitar" on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni.

Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida.