Ehdot

• Tarjousta voi käyttää heti ostoksen jälkeen ja 30.11.2019 asti

Lisätietoja

Rahvusooper Estonia tegevus ulatub tagasi 1865. aastasse, mil Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts "Estonia". Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis on tänaseks juba üle 100 aasta teatrihuvilisi maailmatasemel meelelahutuse ja unustamatute elamustega rikastanud. Publiku ees avaneb värvikas mängukava, kust leiab nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi.

• Ooper "Pilvede värvid"

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil „Pilvede värvid“ (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale siirdutakse massiliselt ka nüüd, vabaduse päevil. Ühe pere lugu peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1987–1993. Ooper püstitab küsimusi, kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui kõik ka nüüd välismaale ihkavad? Miks kaob hoolivus ja ühtehoidmine nii ruttu ja algab igaüks-enda-eest tegutsemine?

•  ''Balletiõhtu. Eesti ballett'' 

Ettekandele tulevad Tiit Helimetsa, Eve Mutso ja Jevgeni Gribi lühiballetid.

• Hingedepäeva kontsert Jaani Kirikus

Rahvusooper Estonia juhatab hingedeaja sisse kauni kontserdiga Tallinna Jaani kirikus. Kontserdi peateosena tuleb Elmo Tiisvaldi juhatusel ettekandele Dvořáki Missa D-duur, op. 86, solistid Danna Malõško (sopran), Triin Ella (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Raiko Raalik (bass) ning katkendid Kreegi, Tobiase ja Elgari vaimulikust loomingust. Kaastegev Rahvusooper Estonia koor, orelil Piret Aidulo.

• Ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“

Giacomo Puccini ooper. „Tütarlaps kuldsest läänest“ („La fanciulla del West“) järgnes „Madama Butterflyle“ (1904), mis põhineb samuti Belasco näidendil. Ooper esietendus edukalt Metropolitan Operas 1910. aastal, peaosades legendaarsed Enrico Caruso ja Emmy Destinn. Ajal, mil ilukirjanduses ja kinolinal hakkasid tooni andma vesternid, tõi Puccini selle žanri ka ooperilavale. „Tütarlaps kuldsest läänest“ mõjutas mitmeid 20. sajandi heliloojaid, eriti aga Andrew Lloyd Webberit, kelle „Ooperifantoomis“ (1986) esitatud aaria „Öömuusika“ kopeerib Dick Johnsoni esimese vaatuse aariat „Quello che tacete“.

• Korngoldi ooperi „Surnud linn“ kontsertettekanne

„Surnud linna“ lavale jõudmise ajal oli Erich Wolfgang Korngold vaid 23 aastane. Mahler kuulis poisi klaverimängu, kui too oli kümneaastane ja nimetas teda geeniuseks. Puccini aga nentis: „Ta on nii andekas, et võiks vabalt pool ära anda, ja ikka jääks tal annet ülegi.“

„Surnud linn“ on Korngoldi esimene täispikk lavateos, millega ta pälvis koheselt rahvusvahelise tunnustuse. Emotsionaalselt haarav, psühhopõneviku vormis teos kõneleb minnalaskmise raskusest ja vajadusest seda siiski teha. Puccini ja Richard Straussi särav-lüürilist ja teatraalset loomingut meenutav muusika viib publiku peadpööritavate keerdkäikudega rännakule inimese psüühika tumedale poolele.

• Kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kalman“ 

„Pool lehekülge Ferenc Liszti partituuri kaalub üles kõik minu kirjutatud ja veel kirjutamata operetid.“ Nõnda on öelnud ungari operetihelilooja Imre Kálmán, kellele tema kaasaegsed andsid nime Operetikuningas. Kohe oma esimese operetiga „Sügismanöövrid“ (1909) tõestas Kálmán, et tema näol on tegemist äärmiselt andeka operetikomponistiga ning tema järgnevad teosed vaid kinnitasid seda fakti.