Romantilise balleti tippteos „Giselle“ on alates esietendusest inspireerinud mitmeid koreograafide põlvkondi. Mitte asjata ei tunnistatud seda „oma ajastu parimaks balletiks“ ja vääriliseks järglaseks kümme aastat varem esietendunud „Sülfiidile“. „Giselle’is“ sulanduvad imeliseks tervikuks suurepärane süžee, muusika ja ebamaiselt õhuline liikumine. Balleti aluseks on kaks kummituslugu: Victor Hugo luuletus „Fantoomid“ ja Heinrich Heine poeem „Saksamaa: talvemuinasjutt“, millest sündis müstiline ja ülev libreto.

• Ooper ''Tsaari mõrsja''

Ühe tuntuma orkestriteose „Šeherezade“ looja Rimski-Korsakov kirjutas viisteist ooperit. „Tsaari mõrsja“ on neist tähelepanuväärsemaid. Selles on nii itaalia romantilise ooperi kui shakespeare’liku draama hõngu. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse, mis garanteerib teosele suure populaarsuse.

• Operett ''Krahv Luxemburg''

„Krahv Luxemburgi“ romantiline teema, hoogsat lavategevust pakkuv süžee ja värvikaid emotsioone kätkevad tegelased pakkusid heliloojale rikkalikult materjali kirjutada säravat muusikat. Nii sündiski ajatut meelelahutust ja romantikat pakkuv teos, mille esietendust 1909. aastal saatis rahvusvaheline menu.

• Ooper ''Don Pasquale''

Alates esietendusest, on „Don Pasquale“ nautinud publikumenu kõigis maailma teatrites. Ajal, mil peamiselt koomilistele tüüpkarakteritele (Pantaloone, Arlekiin, Pierrot jt) toetuv koomilise ooperi žanr tundus juba vanamoodne, suutis Donizetti luua läbinisti värske situatsioonikomöödia, psühholoogiliselt motiveeritud, vastuoluliste ja tundlike tegelastega. Giorgio Bongiovanni särav lavastus toob esile tegelaste ja loo vahetu emotsionaalsuse ning kaasaegsuse.

• Ooper ''Cyrano de Bergerac''

Helilooja Eino Tambergi ja libretist Jaan Krossi koostöös 1974. aastal valminud ooper „Cyrano de Bergerac“ on üks kaunimaid ja tuntumaid eesti oopereid